EVANGEELIUM

Kui küsida erinevatelt inimestelt, mis nende jaoks tähendab olla kristlane, võib saada väga erinevaid vastuseid. “See tähendab olla aus ja kena inimeste vastu.”, “See tähendab käia koguduses.”, “See tähendab, et sa ei vannu.”, “See tähendab, et sa laulad laule vanast lauluraamatust.”

Paljudki neist vastustest on head ja õiged, aga ei anna täielikku pilti. Johannese evangeeliumi 3. peatükis salmis 16 öeldakse: Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Evangeelium tähendab ennekõike häid sõnumeid. Millest? Sellest, et Jeesus Kristus on tulnud maailma mitte hukka mõistma, vaid seda päästma.

Olla kristlane tähendab elada elu koos Kristusega. Kristlase elu ei ole pelgalt religioossete toimingute täitmine, vaid igapäevane osadus ja suhe Kristusega.

LOODUD IGAVESEKS ELUKS

Rääkides igavesest elust, võiks inimest võrrelda elektripirniga , mis on kuude kaupa kapis karbi sees seisnud. Olles lõpuks välja võetud ja lambi sisse keeratud, hakkab ta põlema ja annab valgust. Pirn oli ju kogu aeg olemas, nüüd aga on ta pandud tegema seda, milleks kunagi loodud on.
See, milleks meie loodud oleme, on kirjas samas Johannese evangeeliumis 17. peatükis 3. salmis: Aga see on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud. 
Siin seletab Jeesus väga täpselt, mis on “igavene elu”. Jumal on meid loonud soovides, et  kõik inimesed tunneks Teda ja Tema kõiki inimesi. Ta otsib meiega lähedast ja isiklikku suhet, et olla meiega koos iga päev selles elus ja kohtuda igavikus pärast meie maapealse elu lõppu.
Ükski inimene pole sündinud ateistina. Sisemine igatsus Jumala järgi on istutatud meisse kõigisse. Jumal soovib, et meil oleks igavene osadus(elu) Temaga.

KUS ON PROBLEEM?

On midagi, mis eristab kristlust kõigist maailma religioonidest. Teised õpetused ütlevad: ”Kuuletu! Ohverda! Ära eksi! ” Jeesus ütleb: “Tule minu juurde, ma tahan sind tundma õppida ja soovin et sina õpiksid mind tundma.” Elu koos temaga pole pelk religioon, ilma kahepoolse suhteta.
Aga mis saab siis kui midagi tehakse valesti või kui midagi jääb tegemata? Kas inimene saab ennast ise õigeks mõista, kui ta on eksinud Looja enda seaduste vastu?

Piibel ütleb, et kes on eksinud üheainsa käsu vastu, on eksinud kõigi vastu. Nõnda ei saa inimene oma ühe hea teoga parandada seda mis on läinud valesti. Kes siis inimest lepitab?

Selleks, et suhe meie ja Jumala vahel oleks võimalik,  tuleb eemaldada üks takistus. Miski, mis tuli siia maailma pärast seda kui Jumal oli loonud kõik hästi ja täiuslikult. Piibel nimetab seda “patuks”. Jesaja raamat kirjeldab, kuidas inimkond eemaldus armastavast Loojast:
Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed… (Jes 53:6)
Inimene arvas, et suudab ehitada õiglase, hea ja mõtestatud elukeskkonna ilma Jumalata, kes on ta loonud. Vaatamata pingutustele on inimkonna ajalugu üks pikk ebaõnnetumiste ahel. Inimene on pöördunud Jumala vastu ja Temast eemaldunud. Patu palk (tagajärg) on surm, ütleb Rooma kiri 6:23.

JUMAL LAHENDAS PROBLEEMI

 
Hea sõnum on see, et Jumal ise otsustas  meie karistuse enda peale võtta.

Tema Poeg Jeesus Kristus tuli umbes 2000 aastat tagasi maa peale. Kolm aastat  oma elust näitas ta läbi jutluste ja teenimise, et Jumal on hea ja täis halastust. Ta tervendas haiged, aitas abivajajaid, andestas ja hoolis.

Tema tähtsaim tegu, olulisim kogu inimkonna ajaloos, oli surra, makstes hinna patu eest, mis inimkonda Jumalast eraldas.
Ta võttis enda peale patu tagajärje ja suri selleks, et  meie saaksime olla vabad ning tulla tagasi Jumala juurde, kus on meie õige koht. Ükski teine religioon ega meie endi head teod ei saa meid lepitada ja taastada suhet Jumalaga.

 
VALIK ON SINU

On olemas ainult üks tee Jumala juurde: uskuda sellesse mida Jeesus Kristus on teinud meie eest.
Mina olen tee, tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu ütles Jeesus Johannese evangeeliumis 14. peatükis 6. salmis. Veri, mis Jeesus valas Kolgata ristil, saab  pesta minema kõik meie patud.

Uus algus on ainult palve kaugusel. Keegi ei saa siin otsustada või vastutada meie asemel. Tavaliselt pole me harjunud midagi paluma. Tahame ise hakkama saada ja arvame,  et palve on inimese nõrkuse märk. Kui me aga suudame oma uhkuse kõrvale panna ja paluda, siis ei ole Jumala
käsi meie aitamiseks kaugel.

Kui sa ei tea, mismoodi paluda, siis võid öelda nõnda:

“Jeesus, ma tänan Sind armastuse ja halastuse eest. Ma tean, et ma olen eksinud ja ma palun, et Sa annaksid mulle andeks kõik minu patud. Jeesus,ma usun, et Sa surid ristil minu üleastumiste eest ja tõusid kolmandal päeval surnuist. Ma usun, et seeläbi olen ma andeks saanud ja ma võin tulla Sinu juurde. Ma pöördun Sinu poole ja annan kogu oma elu Sinu kätesse sellest hetkest alates. Jeesus,tule minu südamesse ja aita mul elada õiget elu.
 Aamen.”